Milline on krüptovääringute tegelik mõju keskkonnale?

Bitcoini kaevandamise hinnanguline mõju keskkonnale

Bitcoini hinnanguline aastane elektritarbimine on 85 teravatt-tundi (TWh) ja energiatarbimine 218 TWh, mis on rohkem kui Soome või Belgia aastane tarbimine.

Uus Mehhiko Ülikool väidab oma 2022. aasta uuringus, et bitcoini kaevandamise kliimakahju on viimase viie aasta jooksul olnud keskmiselt 35% selle turuväärtusest. See on võrreldav veiselihatööstusega, mille kliimakahju on 33% selle turuväärtusest.

Veiselihatööstus on kahjustanud kliimat aastakümneid, krüptoraha tootmine on aga noor tööstusharu, mis püüab keskkonnakriise arvesse võtta ja otsib investorite survel rohelisi lahendusi.

Milline siis ikkagist on krüptovääringute tegelik mõju keskkonnale?

Rohelise energia kasutamine

Kaevandamine nõuab piisavalt energiavarustust ja peab vastama kehtivale võrgu räsimäärale. Konkurentsi kasvades ja kaevandamise kallinemisel hakkavad kaevandajad tõenäoliselt kulude vähendamiseks ja kasumi suurendamiseks kasutama odavaid energiaallikaid.

Odavaimad allikad on tuule- ja päikeseenergia. Kuna nende tootmine sõltub päeva- ja aastaajast, ei suuda need suure nõudluse korral alati piisavalt energiat toota või on võrk vastupidi energiaga ülekoormatud. Katkestusi esineb võrgus ummikute ja teatud asukohtade tõttu, kuna päikesepaneelid ja tuulikud ehitatakse tavaliselt maapiirkondadesse, kus energianõudlus on madalam.

Kui inimesed kasutavad elektrit peamiselt hilisel pärastlõunal ja varaõhtul, siis kaevandamine saab seda kasutada ööpäevaringselt ja sobib kohalikust asukohast sõltumatuse tõttu ideaalselt energia salvestamiseks. Ideaalne kombinatsioon oleks energia tootmine + kaevandamine + salvestamine. Sellised projektid võiksid määrata, kuidas toodetud energiat kasutada sõltuvalt hetkenõudlusele ja töötada ilma hajumise või "soojuskadudeta", mis on energia salvestamisel tavalised.

Kaevandamise roheliseks muutmine tooks kaasa tulusama rohelise energia tootmise, meelitaks investoreid ja aitaks kaasa tööstuse edasisele arengule. "Investorite" all mõtleme ka plokiahela tööstust, kuna see on huvitatud krüptovääringute tootmisest madalate alghindadega.

Kaevandustööstus on juba pöördunud keskkonnasõbralike lahenduste poole ja kasutab praegu 37,6% jätkusuutlike energiaallikaid, millest 26,3% on taastuvenergia ja 11,3% tuumaenergia.

On edukaid näiteid kaevandusettevõtete poolt kasutatavatest kaevandamise ja hüdroenergia kombinatsioonidest. Hüdroenergial on väike süsinikujalajälg ja see on praegu kõige populaarsem energiaallikas, moodustades 18% energiatootmisest. Sarnaselt tuule- ja päikeseenergia on hüdroenergia odavam kui kütus.

Keskkonnasõbralik Ethereum 2.0

Kõrgete tasude, väikese läbilaskevõime ja negatiivse keskkonnamõjuga seotud probleemide lahendamiseks läks suuruselt teine plokiahela võrk Ethereum 2022. aasta septembris üle uuendatud 2.0 versioonile ja kasutab nüüd panusetõenduse konsensusmehhanismi. Töötõenduse versiooni ajal vajas võrk elektrit 62,77 teravatt-tundi aastas ning 163 kilovatt-tundi (kWh) ühe tehingu kohta, tekitades igal aastal 35,4 miljoni tonni süsinikdioksiidi heitkoguseid. Uuendamine on vähendanud energiatarbimist 0,01 TWh-ni aastas ja 0,03 kWh-ni tehingu kohta ning süsinikdioksiidi tootmist 0,01 miljoni tonnini. Seega vähenes Ethereumi energiatarbimine 99,95% võrra.

Need muutused on olulised nii plokiahela tööstuse kui ka keskkonna jaoks, kuna enne versioonile 2.0 üleminekut moodustas Ethereum hinnanguliselt 20–39% kogu ülemaailmsest krüptovarade elektrikasutusest.

Ethereum on endiselt kõige kasutatavam plokiahel dAppide loomiseks ja 2. kihi plokiahelate arendamiseks. Võrk on käivitamisest alates vähem kui 10 aasta jooksul radikaalselt muutnud oma mõju keskkonnale.

Traditsioonilise pangasüsteemi mõju keskkonnale

Arutelud krüptovääringute ja nende keskkonnamõjude üle pöörduvad tagasi traditsioonilise pangandussüsteemini, kui endiselt töötava alternatiivi ja originaalse finantsasutuseni.

Keskkonnakaitsjad kipuvad võrdlema Visa ja bitcoini tehingu energiakasutust ning peavad krüptoraha kliimale kahjulikuks. Samas valitsuse allikate kohaselt oli finants- ja kindlustustööstuse hinnanguline energiakulu 2022. aastal 4936 TWh, mis on peaaegu 20 korda rohkem kui kulub bitcoini kaevandamisele.

Lisaks kipub fiat raha väärtus inflatsiooniga vähenema. Kui bitcoini hind turusentimentide ja kõrge volatiilsuse tõttu kasvab, siis USA dollar muutub ainult odavamaks ja kaotab oma ostujõudu. Selle tagajärjel kulutab ühiskond säästmise asemel raha kaupade ja teenuste peale, kasvatades pakkumist ja tootes veelgi rohkem kaupa ja prügi. Krüptovääringute puhul on olukord erinev, kuna krüptokasutajad kipuvad pigem investeerima ja säästma, mis on tingitud juhtivate krüptovaluutade kasvavast ostujõust.

Traditsioonilise pangandussüsteemi puhul saavutab tarbimine oma tipu, kuna inimesed soovivad raha väärtusesemete vastu vahetada, samas kui krüptovaluutad on väärtus ise.

Kokkuvõtteks

SpectroCoin usub, et kogu krüptotööstus pöördub lähikümnenditel roheliste lahenduste poole ja aitab neid lahendusi investoreid kaasates arendada. Isegi kui investorid ei ole huvitatud keskkonnasõbralikusest, on neid kindlasti huvitatud krüptotööstuse poolt oodatud kasumi saamisest. Ainult selliste võrdsete väärtuste abil saab ühiskond kapitalistlikus maailmas saavutada keskkonnateadliku käitumisharjumusi.